
Kodutööde saatmine e-posti vahendusel koormab liigselt postkasti, seetõttu arvan, et mõistlikum on kasutada muid vahendeid näiteks blogi. Ajaveebe kasutades saavad ka kaaskursuslased osa tehtud kodutöödest, e-kirjana jääb aga see rõõm ainult juhendajale. Sotsiaalsed tarkvarad aitavad selliseid olukordi leevendada. Kursuslased näevad üksteise tehtut ning saavad ka leitud teadmistest osa ning postkast ei uputa.
Kursust alustades, oman ülevaate kursuslaste riist- ja tarkvarast, selle kasutatavusest perearvuti korral ( internetiühenduste lisa kulutusteta kasutamist).
Kursusel käsitletavate teemade põhjal annan kursuslastele kodutöö. Ülesande juures on ka tööde esitamise tähtajad. Kõik tehtavad tööd on hindelised ja hinne kajastub e-koolis. Kodune ülesanne on kursuslastele nähtav IVA-s ja ka rühmale tehtud blogis. Igaks juhuks on ülesanne kättesaadav ka rühmapostkastis. Tekkivatele küsimustele vastan e-posti vahendusel või edastan info rühmablogisse. Kursuslased leiavad ülesannetele lahendused Interneti otsingumootorite (Google, Neti), võrgustike (Orkut, Rate) abil, täiendavat informatsiooni/tuge saab kaasõpilastelt (kaasa arvatud rühmaliikmete blogid) ning teistelt aineõpetajatelt (arvutiõpetaja). Valminud kodutööd esitavad kursuslased isiklikes blogides. Kõigi liikmete blogid on nähtavad (PageFlakes) ja neid võib kommenteerida. Hinnatud kodutööde kajastuvad e-koolis.
Proovisin sellist skeemi kasutada rühmas, kus õpib 14 õpilast, neist seitsmega selline kodutööde esitamine ka õnnestus, veel neli said hakkama oma tööde osalise esitamisega. Enamus õpilasi ei olnud sellise kodutööde esitamisega varem kokku puutunud. Kahel õpilasel oli varasem blogi kasutamise kogemus. Kodutööde esitamine uudses keskkonnas muudab minu arvates oluliselt ka kursuslaste suhtumist oma kodutöösse. Kui varem täideti ülesanne "kuidagi" ära, siis uudse lahenduse puhul muutus iga esitatud töö nähtavaks ka kaasõppuritele, ühtlasi said nad võimaluse esitatud töid parandada/kommenteerida.